Teadlased ja eksperdid pole ühel meelel, kas ja kuidas peaks Läänemere põhjas lebavate keemiarelvadega midagi ette võtma. Uuringud on tõsiste ohtude osas vastuolulised.
Läänemeri on olnud tunnistajaks lugematutele konfliktidele ja merelahingutele. ÜRO on Läänemerd traditsiooniliselt lugenud maailma viie kõige reostatuma mere hulka. Selline olukord on tingitud juba geograafiast ja suurtest reoveealadest. Reovett tuleb nii Venemaalt, Soomest, Skandinaaviast, Saksamaalt kui kolmest Balti riigist. Peamine oht varitseb aga sügaval vee all, kuhu pärast Teist maailmasõda ladustati 50 000 tonni keemiarelvi.
Läänemeres asub vähemalt 60 kemikaalide ladestuskohta, mida nimetatakse ka „surnuaedadeks.” Umbes 15 000 tonni sellest äravisatud laskemoonast on täidetud mürkgaasidega. Kõige suuremas koguses ladestati kemikaale Bornholmi ja Ojamaa saarte juurde. Samuti loobiti pärast sõda kümneid tuhandeid tonni keemiarelvi Skagerraki ja Väike-Belti väinadesse. Esimesel juhul olid reostajateks ameeriklased, prantslased ja britid, teisel puhul aga sakslased.
Lübeckis võeti vastu uus Läänemere päästmise Plaan 20.10.2021
Täna, 20. oktoobril võtsid Läänemere riikide ministrid Saksamaal Lübeckis vastu uue tegevuskava Läänemere seisundi parandamiseks. Tegevuskavas on 200 meedet, mis aitavad parandada mereelustiku kaitset, vähendada saasteainete ja prügi mõju merele ning muuta merel toimuvad tegevused ohutumaks.
Rahvusvaheline õigus otsustab, mis Eestis toimub.
JAGA
Läänemere seisund pole tervikuna hea ning enim kannatab meri liigsete maismaalt pärinevate saasteainete tõttu. Uue tegevuskavaga soovib Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon HELCOM mere seisundit aastaks 2030 oluliselt parandada.
Eelmine Läänemere tegevuskava võeti vastu 2007. aastal eesmärgiga saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund aastaks 2021. Kahjuks tõdeti viimases Läänemere seisundi ülevaates, et seatud eesmärk jäi saavutamata ning meri vajab jätkuvat täiendavat tähelepanu.
Keskkonnaminister Tõnis Mölderi sõnul on uue tegevuskava näol sisuliselt tegu Läänemere päästmise plaaniga. „Me näeme küll muutusi paremuse poole, ent Läänemere seisund pole endiselt hea. Seisundi parandamine ei ole tähtis mitte ainult mereelustikule ja puhta merevee saavutamiseks, vaid ka piirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra edendamiseks. Jääb ju halva mere seisundi tõttu saamata tulu nii mereressursside kasutamisest kui ka turismist,“ lausus Mölder.
Uuendatud Läänemere tegevuskava koosneb viiest valdkondlikust peatükist, mis kirjeldavad peamisi probleeme ja nende lahendamise võimalusi. Suurimad probleemid meie meres on eutrofeerumine ehk toitainete üleküllus, ülepüük ja kaaspüük, mereprügi ning ohtlike ainete sisaldus ja madal merekaitsealade osakaal.
Selleks, et ka iga inimene saaks anda oma panuse mere parema seisundi saavutamiseks, tuleb tõsta teadlikkust merekeskkonda ohtu seadvate tegevuste kohta. Näiteks soovitatakse kavas järgevatel aastatel jagada elanikkonnale rohkem teaduspõhist infot Läänemere olukorra kohta ning näpunäiteid, kuidas kasutada merd jätkusuutlikult ja vähendada inimmõju merele.
Lisaks uuele tegevuskavale võeti vastu ka uus Läänemere mereprügi vähendamise tegevuskava, mereala ruumilise planeerimise tegevusplaan, Läänemere toitainete ringlussevõtu strateegia, HELCOMi teadus- ja arendustegevuse plaan ning mere sisemise toitainete saaste riskihindamise juhend. Samuti otsustasid ministrid muuta Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni põllumajandusreostuse vähendamist puudutavat osa.
HELCOM on Läänemere merekeskkonna kaitse konventsiooni rakendamiseks moodustatud valitsuste vaheline komisjon. HELCOM tegutseb 1974. aastast ning selle organisatsiooni peamiseks eesmärgiks on parandada Läänemere seisundit. Ministrite tasemel kohtumised toimuvad iga 3 aasta järel. HELCOMi töös osaleb Eestist ligikaudu 100 eksperti ametiasutustest, ülikoolidest, ettevõtetest ning valitsusvälistest organisatsioonidest.
QUOTES:
STRESSES the continued need to safeguard the safety of navigation with a view to preventing accidents and thereby also minimise the risk of accidental pollution from ships;
NOTES, for example, that according to the most recent
“State of the Baltic Sea” report losses in recreational values
alone due to the deterioration of the marine environment are
estimated at 1-2 billion euros annually
NOTES(e)
around half of the
activity; (WINDFARMS!)
NOTES(f) other pressures such as underwater noise disturb
marine life; (WINDFARMS!)
UNDERSCORES,the socio-economicbenefitsof goodenvironmental status of the Baltic Sea and therefore the need to implement the measures and actions contained in the Baltic Sea
Action Plan
NOTES(g) overall the unfavourable conservation status of
Baltic marine biodiversity results from human activities and is
widespread, with several species still in danger of becoming
extinct, a poor status of most of the assessed habitats and
various biotopes and habitats at risk of disappearing, as well
as food webs showing signs of deterioration;
STRESSES that the achievement of good environmental status
for theBalticSea will require major effort sand transformational
change in all sectors of the economy affecting the sea, including
agriculture, aquaculture, fisheries, wind energy production,
tourism, logistics, maritime transportation and manufacturing,
and that it necessitates, among other things, an increase in
efficiency in the use of resources.
( Jaagupi Sadam is needed to prevent long saling trips to fishing grounds)
STRESSES the continued need for strong regional and
cross-sectoral cooperation in working towards achieving
good environmental status, involving relevant international,
European and national organizations, public financing institutions, scientific and research institutions, civil societyand
the private sector.
ACKNOWLEDGES that,the Convention
using the best available scientific knowledge and the most
up-to-date information;(I.G.OPEN.Science! Estonia has not. See our previous posts.).
REITERATES the need to coordinate and harmonise the work in
the context of the Baltic Sea Action Plan with various political
instruments and ongoing initiatives at the international, European, regional and national levels, including in particular the
EU Marine Strategy Framework Directive and the European
Green Deal and all other pertinent EU legislation and programmes, as well as all pertinent legislation and policies of
the Russian Federation, such as the Maritime Doctrine and the
Strategy for Development of Maritime Activities until 2030 of
the Russian Federation;
Demands Good Environmental Status’ of the
marine waters.
https://helcom.fi/media/publications/Baltic-Sea-Action-Plan-2021-update.pdf
Rahvusvaheline õigus otsustab, mis Eestis toimub. Otsused tehakse EL-i kohtutes.
NOTES, in particular, that: (a) eutrophication continues to
significantly impacttheBaltic Sea;(b)levels of hazardous substances are still elevated or unknown and a cause for concern;
REMARK: We warned for many dumbs of chemical & war waste. Seaman graves. Estonia did not search. Irresponsible to put concrete windfarm pillars and foundations ontop.
samuti.
The other EU legislation supporting the
implementation of the BSAP are listed below:
— Water Framework Directive
— Nitrates Directive
— Urban Wastewater Directive
— Industrial Emissions Directive
— Single Use Plastic Directive
— Birds and Habitats Directives
— Action Plan of the EU Strategy for the Baltic Sea Region
— Maritime Spatial Planning Directive
— Waste Framework Directive
— Directive on port reception facility
— Sulphur directive
— Common Fisheries Policy
— Common Agriculture Policy
BSAP implementation are listed below:
— Federal Law on Environment Protection
— Federal LawonEcological Examination.Requirements to
Materials of Environmental Impact Assessment
— Federal Law on Wastes of Production and Consumption
— Federal Law on Fisheries and Conservation of Aquatic
Biological Resources Federal Law on Air Protection
— Federal Law on Limiting Greenhouse Gas Emissions
— Federal Law on Nature Protected Areas
— Federal Law on Internal Waters, Territorial Sea and
Contiguous Zone of the Russian Federation
— Federal Law on Continental Shelf of the Russian
Federation
— Federal Law on Subsoil (mineral resources) Exploitation
— Water Code of the Russian Federation
— Forest Code of the Russian Federation
— Strategy on Ecological Safety of the Russian Federation
until 2025
— Basis of State Policy in the Field of Environmental
Development in Russia for the period up to 2030
— Water Strategy until 2020
— Strategy for the Conservation of Rare and Endangered
Species of Animals, Plants and Fungi up to 2030
— Strategy for the Development of Maritime Activities of
the Russian Federation until 2030
— Industrial Development Strategy for Processing, Recycling
and Neutralization of Production and Consumption
Wastes until 2030
— Strategy for the Development of the Fisheries Complex
of the Russian Federation for the period up to 2030
— Climate Doctrine of the Russian Federation
Läänemere tulevik on tume. 50 000 tonni veealuseid keemiarelvi ähvardab kaasa tuua uue Tšernobõli
(76)Teadlased ja eksperdid pole ühel meelel, kas ja kuidas peaks Läänemere põhjas lebavate keemiarelvadega midagi ette võtma. Uuringud on tõsiste ohtude osas vastuolulised.
Läänemeri on olnud tunnistajaks lugematutele konfliktidele ja merelahingutele. ÜRO on Läänemerd traditsiooniliselt lugenud maailma viie kõige reostatuma mere hulka. Selline olukord on tingitud juba geograafiast ja suurtest reoveealadest. Reovett tuleb nii Venemaalt, Soomest, Skandinaaviast, Saksamaalt kui kolmest Balti riigist. Peamine oht varitseb aga sügaval vee all, kuhu pärast Teist maailmasõda ladustati 50 000 tonni keemiarelvi.
Läänemeres asub vähemalt 60 kemikaalide ladestuskohta, mida nimetatakse ka „surnuaedadeks.” Umbes 15 000 tonni sellest äravisatud laskemoonast on täidetud mürkgaasidega. Kõige suuremas koguses ladestati kemikaale Bornholmi ja Ojamaa saarte juurde. Samuti loobiti pärast sõda kümneid tuhandeid tonni keemiarelvi Skagerraki ja Väike-Belti väinadesse. Esimesel juhul olid reostajateks ameeriklased, prantslased ja britid, teisel puhul aga sakslased.
Kuulutama/Rohkem on parem/Lõpetada rahastamine
https://ec.europa.eu/anti-fraud/contacts/report-fraud_et