UPDATE 14.12.2021: Taotleme merealade praeguse planeeringu lõpetamist, kuna Eesti merealade planeeringuprotseduuriga on rikutud Euroopa Liidu reegleid, Läänemere lepingut ja andmekaitse seadust.https://www.eitapjatuulikutele.site/hendrikson/
UPDATE! RB STOP!
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
Eesti Linnade ja Valdade Liit
info@haademeeste.ee
Inga Köster Inga.Koster@elvl.ee
Kalle Toomet Kalle.Toomet@elvl.ee
Tiina Üksvärav Tiina.Uksvarav@elvl.ee
Häädemeestel, 01.09.2021.
Austatud lugejad!
Saadame teile omapoolsed tähelepanekud ja ettepanekud, mis puudutavad Eesti planeerimiskultuuri nii maal kui ka merel.
- TÜ Energiaühistu, Taastuvenergeetika üldplaneeringus (07.07.2021): http://atp.amphora.ee/haademeestevv/index.aspx?itm=113742
- Tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õigusliku instrumendi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (12.08.2021) http://atp.amphora.ee/haademeestevv/index.aspx?itm=116356
- Eesti Energia soovib protseduure saladuses hoida Dokumendiregister | Dokumendi andmed | JVIS (ttja.ee)
Sissejuhatus: Energiaühistu, “kohaliku kasu õigusliku instrumendi seadus” ning “ärisaladusega kaetud protseduurid” – õõnestavad demokraatiat.
Tõestame, et süstemaatiliselt soovitakse mööduda nii teadusest, seadustest ja faktidest kui isegi ka demokraatlikest protseduuridest.
Mööda minemine on halb planeerimiskultuur, sest riiklik planeerimine on kaasav avatud majandusdemokraatlik tegevus, mis tagab parimad sotsiaalselt vastutustundlikud valikud ja majanduslikud otsused. Vaba valik, avatus, demokraatia ja teadus põhineb nii Eesti põhiseaduse § 5 kui ka Euroopa Liidu reeglitel
Euroopa Liidu seadused peatavad selle, sest ainuüksi viimaste kuude jooksul oleme näinud, kuidas Euroopa Liidu Komisjoni taotlusel peab Eesti muutma oma keskkonnaseadusi. Eesti merealade planeeringut ei kinnitatud. Vahetult pärast Uulus toimunud “kaasavat arutelu” lahkub oma psitsioonilt RB Rail direktor. Ministreid ning kantslereid on korduvalt välja vahetatud nüüd lahkus ka president Kersti Kaljulaid. Loodame, et uus president, endine rektor, Alar Karis, seisab kivina nii teaduse rakendamise kui ka demokraatike põhiseaduslike väärtuste eest.
Euroopa Liidu avatud ja demokraatlikud protseduurid versus eesti hõimukultuur.
Eesti riigi projektid Häädemeeste vallas põhinevad hõimupõhimõtetel. Kuidas see välja näeb? Keegi saab selle eest midagi, et ta aitab “takistustest” mööda minna ja samas on suurele juhile lojaalne. Opositsioon on igas mõttes maha surutud.
See töötab igas mõttes Kadri Simsoni väidetele vastastupidiselt ning esimesed kolm meie poolt välja toodud punkti on selle tõestuseks.
Tsiteerime:
ELi energiavolinik Kadri Simson: „Tugevamad suhted kodanikega saavad alguse usalduse ja usalduse loomisest. Ma nõuan läbipaistvuse ja eetika kõrgeimat taset … Ma tahan, et te keskenduksite tarbijate asetamisele meie energiasüsteemi keskmesse. ”https://ec.europa.eu/commission/commissioners/sites/default/files/commissioner_mission_letters/mission-letter-kadri-simson_en.pdf
Eestis võtab planeerimine kohalikelt inimestelt ära mere, maa ja metsa, et anda kasu kolmandatele osapooltele – töösturitele, poliitikutele ja välismaalastele.
Halva poliitika tulemus.
Halva poliitika tulemuseks on keskus-perifeeria majandus (centre-periphery economics). Seda juhtub igal pool ülemaailma, aga eelkõige kaugemates/mahajäänumates valdades, kus on nõrk arusaam, et kaasaegne demokraatia põhineb seaduste järgimisel, majandusloogikal ja teaduspõhistel valikutel.
Inimesed, aga tunnetavad, mis on valesti. Inimesed ei võitle sellisel viisil süsteemi vastu nagu vanasti ja parema meelega võtavad töö, mõnes Euroopa riigis, kus on vastuvõetav süsteem. Hääletatakse jalgadega ning eriti noored asjalikud inimesed jooksevad minema. Noorte talentideta ja perspektiivita muutub vald ebastabiilseks ja seda enam välismaaasi usub, et selles piirkonnas saab lihtsalt misiganes lubade jaoks kiire “diili” tehtud. Mida rohkem välismaalasi usub odavate lubade saamisse mis tahes jaoks.
Samuti võitlevad poliitikud teineteisega kõvemini kui ei kunagi varem, sest nii riik kui ka piirkonna industrialiseerimist toetavad “lobby-grupid” toetavad kohalikku reetmist ja lubavad rohkem, kui kohalikud kunagi varem oskasid ette kujutada.
Tegelikkus on aga see, et planeerimise ebakindlus laseb “löögi all” olevate valdade kinnisvarahindadel langeda. Et sellest aru saada, siis kohalik kinnisvara hinnad ei jätka oodatud loogilist hinnatõusu. Kes tahab investeerida hotelli, kalapaati, kui meri võib-olla blokeeritakse ja elukeskkond muutub tundmatuseni? Pangad, arvestades ebaselget väljavaadet, annavad vähem hüpoteeke. Targad inimesed ja investeeringud lahkuvad. Keegi ei taha aastakümneid oodata tuulikutega seotud kohtuasju ega usu enam valimislubadusi ega poliitikuid. Halb planeerimiskultuur hävitab valla palju kiiremini, kui enamus ette suudab kujutada. Valda on kahjustatud juba ka siis, kui tuulikuid enam ei tule.
Häädemeeste kaasus on riigi enda poolt algatatud.
Kõigepealt soovime juhtida tähelepanu, et kõik see millega täna rohkem-vähem meeldib on valitsuse tasandil enda algatatud.
Meie peaminister on tuuleparkide arendamisega seotud: Karjäär | Kaja Kallas
Kogukonnaaktivisti tütar on Kaja Kallase nõunik.
Valijatele senine president ilmselgelt ei meeldinud ja eelistati inimest, kes ilmselt mõistab teaduse olemust.
Tema põhiseaduslik ülesanne oli kaitsta põhiseadust mitte töösturite huve. https://www.facebook.com/kihnu/posts/meretuulepark-peab-kohalikele-kasu-tooma-kohalikest-nii-siin-kui-teiselpool-laht/3459344550775847/
Riigikogu ülesanne on poliitikat kujundada ja siin kohapeal läheb valesti. Ei ole presidendi, peaninistri, mitte ühegi ministri, nõuniku, saadiku jne. öelda ega survestada, et kuhu ja kui palju tuulikuid tuleb. Samad kõrvalised inimesed üritavad kohalikke röövida samade korrumpeerunud kohalike abiga. Häädemeestel käib inimeste eksitamine igas valdkonnas. Pole vahet kas RMK tahab RMK tahab metsa raiuda, Enefit Green/Eesti Energia tuuleparke rajada või Rail Baltica raudteed ehitada. Samad inimesed, samad otsustajad ja sama tööviis.
TÜ Energiaühistu
Kurb on vaadata, kuidas ennast sõltumatu “kehana” tituleeriv TÜ Energiaühistu näib olevat selgelt riiklikest otsustest, protsessides ning asutustest sõltuv ning alahindab nii kogukonda tervikuna kui ka valla valitud esindajaid ehk volikogu.
Teie vastuskiri päädib kompensatsioonist rääkimisega ja sõltumata sellest, et te ei tea mida kompenseeritakse. Kompenseerimine tähendab kahju hüvitamist ja meil peab olema tekkiva kahju suurusest ülevaade. Selleks, et teada kompensatsiooni suurust peate uuringuid teostama. Teie lihtsalt eirate seda nõuet ning ei rakendata ka avatud teadust.
Palume Häädemeeste vallavolikogu liikmetel võtta sõna nende tööstusprojektide projektide vastu ja vabastada Jaagupi Sadam. Avaldage oma nime, et inimesed saaksid teid, kes sõna võtavad.
Häädemeeste energiaühistu on peaministrile lähedal seisvate poliitikute ja nõunike poolt initsieeritud. Sama seltskond võitleb RMK tegevuse vastu, mis on ilmselge arusaamatu kahepalgelisus.
Tulemuseks on see, et nii KAPO kui ka prokuratuur tunnevad vallas toimuva vastu huvi. Aga meil ei tuleks unustada riigiettevõtet ja tipp-poliitikuid, kes röövimise algatasid. Jällegi on lihtne kohalikke süüdistada. Tõelised kurjategijad lähevad lihtsalt järgmisesse väiksemapoolse kogukonnaga valda.
Häädemeestel ei ole mitte ainult head inimesed, vaid ka tugevad inimesed. Jätkame probleemsete asjaolude kajastamist ja järgime, kes on initsiaatorid ja järgime kõiki neid põnevaid projekte, mis meie elukeskkonda suuremal või vähemal määral puudutavad. Vajadusel teeme selgeks, et tagaukse plaanidele ruumi pole.
Kahetsusväärne, et oleme sunnitud laskma Euroopa Liidul luua korda oma riigis nii selle õigusaktide ja trahvide osas.
Kompensatsioonipakkumistest.
2020. aasta lõpus kirjutas üks Norra professor tuntud uurimusartikli, SSRN.COM keskkonnas: Ignacio Herrera Anchustegui University of Bergen, Faculty of Law Date Written: October 29, 2020.
Norraka artikli saab alla laadida ka meie lehelt: Lae alla SSRN-id3721147
Alpha Ventus Saksamaal, 60MW tuulepark, ehitati 2010. Aastal ja on 56km kaugusel rannikust või siis Suurbritannias olevad Hornsea projektid, mille puhul on arutlusel ka vabatahtlike rahastus, on 38km kaugusel rannikust. Norras, peagi maailma kõige suuremaks ujuvaks tuulepargiks saav Hywind Tampen (88MW), on rannikust 140km kaugusel. Eestis saaksid 400-meetrised tuulikud olema 10km kaugusel rannast, prektiliselt ilma igasuguse kompensatsioonita. Selles valguses on see artikkel on väga oluline.
Norra tipp-professor loetles üles kõik tähtsamad tuulepargid ja võrdles neid. Mitte kuskil mujal Euroopa Liidus ei ole tuuleparke planeeritud sel moel nagu praegu Eestis. Samuti ei tohiks tuulikud asetseda merepõhjas, nad peaksid hõljuma vee pinnal. Merepinna vibratsioon tapab mere-elustiku.
Kahju hüvitatakse kogukondadele märkimisväärse summa andmisega, täpsemad detailid on selles välja toodud – sisuliselt kolmandik tuulepargi koguväärtusest. Eestis saavad inimesed rattaraja või lasteaia mänguväljaku. Ükskõik, mis see tasu ka ei oleks, inimesed ei aktsepteeri tuulikuid, sest sellisel viisil planeeritud tuulepargid tapavad. See kompensatsioon selgitab, miks vallajuhtidele meeldivad tuulikud, sest nad võtavad selle raha oma “projektide” jaoks. Nad müüvad oma kogukonna välismaalastele maha. Eesti Energia müüb kõik oma pargid edasi. Siin tuleks mõista, et kõik need tehingud on korruptiivse maiguga.
Tuulepargid, mis on inimestele lähemal kui 140 km, ei ole Euroopa Liidus enam aktsepteeritud.
Kohalikele kompenseeritakse see parkide osanikeks määramisega. Eesti paraku aga müüs oma mereala väga odavalt.
14. juunil salajastel läbirääkimistel kutsus Eesti Energia Häädemeeste valla esindajad tuulepargi “kompensatsioonist” rääkima. Olgu öeldud, et see kõik toimus väljaspool KÕIKI KMH protseduure. Kirja teel “põrgatasid” Pärnu maakonnaga piirnevate valdade juhid just kogu KMH ja planeerimisega seotud probleemide rägastiku ministeeriumile tagasi.
Häädemeeste vallale pakuti 1-3% millestki, milletäpset suurust keegi ei suuda isegi mõistlikult välja öelda olukorras, kus normaalne on 20%. Eelpool on teil võimalik Norra professori artikliga tutvuda, kus on erinevate EL riikide kompensatsioone võrreldud. Eestis käsitletakse kompensatsiooni kui altkäemaksu. Ministeeriumi poolt tuli meile soovitus esitada võimu kuritarvitamise kohta avaldus.
Tsiteerime: “Taani seadusandlus nõuab, et iga projekti arendaja pakuks selle omavalitsuse kohalikele kodanikele, kus infrastruktuur ehitati, võimalust omandada kuni 20 protsenti projekti osakutest”
Jaagupi kalurite sadam on aastateks blokeeritud, et peatada kalurite vastuseis. Tuulikud nõuavad mere erikasutust. Valla turismi hävitab ka ebaseaduslik metsapuude langetamine piki rannikut. On selgelt näha, et antakse panus tööstuse tsooni loomiseks ja inimeste turismi, põllumajanduse ja kalanduse hävitamiseks. Juba aastakümne jooksul on Jaagupi kalasadam liivastunud ebaõnnestunud ELi projekti ja korruptsiooni tõttu. Viimane plaan sadama süvendamiseks peatati valla juhtkonna poolt, kes ajab taga kiiret kasumit. Rahastus süvendamise jaoks on olemas, kuid ometi ei saa praeguses olukorras seda rakendada.
Avaliku planeerimise valikud on varjatud.
Energia on konkurentsiees, et asju salajas hoida. Probleem on selles, et nende tegevus ei ole majanduslikult elujõuline ning sõltub toetustest. Eesti Energia on riigiettevõte, mille ülesanne on pakkuda Eestile ohutut energiat. Eesti Energia nõudis isegi isegi fikseeritud hindu.
Planeerimine peab olema majanduslik elujõuline ja vastama Eesti põhiseaduse artiklile 5.
Ebaökonoomne tegevus on määratluse järgi keskkonnavaenulik, mis omakorda Pariisi kokkuleppe rikkumine.
Palume kõik tuuleenergia kontsessioonid planeerimisest välja võtta, need ei ole majanduslikud.
Esiteks subsideeritakse neid kogu Euroopas, märkides, et selle tegevuse elushoidmiseks on vaja täiendavat rahastamist. Kokkuvõttes ei ole see majanduslik.
Tuulepargi majanduspilt ei ole positiivne. See, mis toimib tuulises Lääne-Euroopas, ei tööta Eestis. Meie tuul on murdosa sealsest tuulest.
Eestis võib minna kuni mitu korda tuuleelektrijaamu, et toota sama palju energiat. Ka tuuleparkide kulude pool on palju kõrgem. Liivi laht on tavapärase referents aasta kõige tuulisemal perioodil jäätunud. Pargi
Risk on kihelkonna jaoks. Arvesse tuleks võtta ka alternatiivkulusid.
Oleme nüüdseks juba palju kordi juhtinud tähelepanu sellele, et ebademokaatlikel ja majanduslikult kahjulikel tehingutele ei ole ruumi.Viletsate projektide tagantlükkamisega lõhestate meie riiki ning kogukondi.
Me ei taha muutuda industriaaltsooniks. Meie meri ja meie rannik müüdi maha väga madala hinna eest.
Sa ei tohiks teha müügitehinguid, kui sa ei tea, mida see TEGELIKULT sulle maksma läheb! Inimestele on häma aetud. Kalapüük, talupidamine ja loodusturism ei saa sellistes tingimustes enam edasi kesta. Mere EKSKLUSIIVNE kasutusõigus, mis on mõeldud vaid tuulikutele, müüdi võõramaalastele. Väga vähesed saavad sellest kasu! Kohalikud inimesed saavad haiget. Nende vähenenud sissetulekuid ja kinnisvarahindade langust EI kompenseerita. Mitte kuskil mujal Euroopas ei ole tuulikuparke ehitatud NII lähedale inimestele.
Euroopa Liidu seadused reguleerivad ja peatavad tuuleparkide arendusi.
Keskkonnamõju hindamise menetluse raames tuleb vastavad uuringud viia läbiarendusalal tervikuna.
Oleme seisukohal, et hoonestusloa andmise otsustamiseks vajalike uuringute alana tulebmääratleda kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus sätestatudtuuleenergeetika arenduspiirkond. Ei ole mõistlikult põhjendatav ega ka mitte õiguspäranearenguala tükeldamine ja seeläbi uuringute ning uurigutulemuste moonutamine. Planeeritavatala ei tohi uuringute mõttes käsitleda perspektiivsest arenduspiirkonnast kui tervikust eraldi,
st lähtudes üksnes hoonestusloa taotleja poolt koormatavast alast. Kokkuvõte eeltoodud põhjendustel hoonestusloa taotlused oluliste puudustega.
Euroopa Liidu kohtulahendist.
Euroopa Liidu Kohus PRESSITEADE nr 77/20 Luxembourg, 25. juuni 2020 Kohtuotsus (kohtuasi C-24/19) https://curia.europa.eu/jcms/upload/docs/application/pdf/2020-06/cp200077et.pdf
Euroopa Liidu õigust on rikutud. Tuulepargi kehtiva loa saamiseks või säilitamiseks on ELi seaduse kohaselt vaja teha uusi väliuuringuid. Pädev asutus peab kehtestama standardid igale KMH-le. Standardid peavad olema konkreetse KMH jaoks nõuetekohaselt põhjendatud. Iga konkreetse tuulepargi jaoks on vaja tegelikke mõõtmisi ja tegelikke uuringuid.
Lihtsas keeles selgitatakse, et Euroopa Liidu Kohus (ELK) seisab avatud uuringute ja katsete eest enne mere ja maa kasutamise lubamist. Teie lähenemine on nagu Sputniku vaktsiini kasutamine, mida populatsioon saab ilma eelneva testimiseta.
Euroopa Liidus testitakse ja nii välistatakse inimestele langevaid riske ning ei ole vahet, kas tegemist on vaktsiinide, raudteede või tuuleparkidega, selgitab ELi kohus. Kui seda ei tehta, siis planeerimine on kehtetu.
ELK kohaldub kõikidel valitsustasanditel ning seetõttu ka Pärnu merealade planeering on nüüd kehtetu. Palun googeldage ja leiate palju välismeedias ilmunud artikleid ning näete, et paljud EL projektid on just nende EL reeglite tõttu peatatud.
Ebaseaduslik käitumine õigustab nõuet valitsuse ebaõige juhtimise tõttu!
KMH programm ei vasta seadusest tulenevatele nõuetele ja on selges vastuolus asjakohase Riigikohtu ja Euroopa Kohtu
praktikaga (vt nt 3-16-1472). KMH programmi eesmärk on määratleda, milliseid mõjusid hakatakse KMH aruande
koostamisel üldse hindama; milliseid alternatiivseid lahendusi tuleb kaaluda; ning kas tuleb läbi viia uusi keskkonnauuringuid või võib ekspert lähtuda ainult olemasolevast infost.Selleks tuleb KMH programmis kirjeldada kavandatav tegevust ja sellereaalseidalternatiivseid lahendusi, määrata nende alternatiividega kaasneva keskkonnamõju hindamise
sisu ja ulatus, kirjeldada KMH läbiviimise metoodikat (mõjude kindlakstegemise jaanalüüsimise kohta) ning panna paika esialgne menetluse ajakava. Võimalikud alternatiivsedaspektid on asukoht, tehnoloogia või protsess, tehniline lahendus, maht, suurusm võimsus,toorme tüüp/allikad, tegevus jne. Alternatiivsete aspektide, st meretuulepargi tehnoloogia ja
parameetrite määratlemata jätmine on oluline viga.
Kokkuvõttes on asjas oluline määratleda see, millised on kavandatava tegevusekonkreetsed tehnilised lahendused ja parameetrid, millest tuleks mõjude hindamisellähtuda. Ilma selleta ei ole objektiivselt võimalik hinnata täpsustamata jäetud
tehnoloogia mõjusid keskkonnale ega teha KMH aruande järel mingeid sisulisi valikuid,
nt valida erinevate sisuliste alternatiivide vahel.
Rõhutame veelkord, et loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustadaüksnes selliste aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, etnende tagajärjed ala ei mõjuta (Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-461/17: Holohan jt, p 46
Euroopa Kohus on sätestanud selged ja täpsed nõuded keskkonnamõju hindamise kohustusele, selle sisule ja täpsusastmele loodusdirektiivi artikli 6 lg 3 mõttes ning sellestpeavad oma tegevuses lähtuma nii haldusorganid kui ka Eesti kohtud. Loodusdirektiivi artikli6 lõike 3 kohaldamise eelduseks ei ole veendumus, et planeeritav kava või projekt kindlalt
omab olulisi mõjusid kaitsealale, vaid seda tuleb kohaldada juba üksnes pelga tõenäosusekorral (Euroopa Kohtu otsus C-127/02 Waddenzee, p 41). Seda on kinnitanud ka Riigikohus (3-3-1-56-12, p 14)
Oluline on mõista, et tõelised uuringud on avatud, mis põhinevad tegelikel mõõtmistel. Otsustajate veenmiseks ei ole lubatud esitada arvutimudelit ega joonist. Tuuleparkide ehitajad lõpetavad kohtumäärusega tuulepargi sulgemiseks, kui reaalsus kahjustab inimesi ja loodust.
Ehitusluba peab sisaldama ehitamist ning dekomisjoneerimist (ehk tuulepargi eemaldamist ja utiliseerimist). See takistab odava tuulepargi ehitamist mitte ainult selleks, et koguda Euroopa Liidult rahalisi vahendeid ning jätta jäätmeid ja probleeme kohalikele. Lõpuks tulevad energiaettevõtted kaugetesse valdadesse, et säästa kulusid ja teha ainult odavaid kiirpakkumisi. Loogilisem on ehitada tuulepark suurte linnade lähedale, kus ka kasutajad on. Säästes kaableid, mis maksavad sama hinda kui tuulepark.
Keskkonnamõjude hindamine Euroopa Kohtu lahend C-127/02
Samuti on Euroopa Kohus rõhutanud, et keskkonnamõjude hindamine peab lähtumaparimatest teaduslikest teadmistest ja teadussaavutustest ning kindlaks tuleb teha kõikkava või projekti aspektid, mis eraldi või koos muude kavade või projektidega võivadnimetatud eesmärkidele mõju avaldada (Euroopa Kohtu lahend C-127/02 Waddenzee, p54).
Neil põhjendustel tuleks keskkonnamõju hindamisel läbi viia järgmised uuringud:
1) Natura 2000 võrgustiku alade osas teostada Natura eelhindamine ja sõltuvalt selle tulemustest
KMH aruandes Natura asjakohane hindamine;
2) Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika ala (sh kaablikoridorid ja
nende mõjuala) ulatuses;
3) Merepõhja elustiku ja elupaikade uuring kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika ala ulatuses;
4) Linnustiku uuring, mille raames tuleb teostada rände analüüs kõikide piirkonnas viibivate
lindude (st maismaa-, ränd- ja avamerelindude) suhtes. Uuringu raames tuleb kaardistada
lindude toitumisalad, rändekoridorid, lennukõrgus jne;
5) Kalastiku uuring, mille raames tuleb kaardistada kogu Pärnu maakonnaga piirneva mereala
maakonnaplaneeringus kehtestatud perspektiivse tuuleenergeetika ala kalavarud, kalade
koelmualad ja ligipääs neile, merepõhjaelustik ja elupaigad, kalade rändeteed ning tuulepargi
ehitamis- ning ekspluatsiooniaegne (nt töömüra, hooldustööd). Samuti tuleb hinnata
merekaabli elektromagnetvälja mõju kalastikule (eriti pelaagilistele kaladele). Seejuures peab
elektriväli kaablite kohal merepõhjas olema nullilähedane;
6) Sotsiaalmajanduslike mõjude uuring kalandussektorile. Sellega seoses on oluline anda hinnang
sellele, milline on tuulepargi mõju traal- ja rannapüügile;
7) Merevee kvaliteedi ja merevee põhjasetete uuring;
8) Meretuulepargi mõju tuulele ja rannaprotsessidele;
9) Mereimetajate uuring, sh meretuulepargi mõju hindamine hüljestele kohalikul tasandil. Samuti
tuleb hinnata jää lõhkumisega tekkivaid võimalikke mõjusid mereimetajatele;
10) Infraheli ja heljumi leviku modelleerimine. Eelkõige tuleb hinnata infraheli ja taashõljustatud
sette mõjusid hinnata kaladele laiemalt, st kalade kudealadele, kudemisele ja rändele. Samuti
tuleb hinnata infraheli mõju inimestele. Praktikas on isegi väikeste, s.o 60 m kõrguste
turbiinide töötamisel mõõdetud infraheli teket ja ulatust üle 10 km raadiuses;
11) Käsitiivaliste uuring ja nahkhiirte rände(koridori) uuring;
12) Navigatsiooniriski analüüs, millega analüüsitakse tuulepargi mõju laevaliiklusele ja
võimalikke leevendusmeetmeid;
13) Maismaal asuvate alajaamade, tootmisüksuste, elektriliinide, torustiku jms rajamisega
kaasnevate mõjude hindamine. Mõjualana (sh uuringute alana) tuleb arvestada ka
tootmisüksuse rajamise mõjusid maismaal, kus esineb samuti kaitsealuseid liike ja kaitstavaid
alasid (nt on Jaagupi küla rohealadel mitmeid vääriselupaiku);
14) Kumulatiivsete mõjude uuring. Uuringute ja keskkonnamõju hindamise käigus on vajalik
hinnata koosmõju piirnevalt kavandatud tuuleparkidega.
Oluline on lisada uus asjakohane rahvusvaheline avatud uurimus.
Näitata, mis muutub Eestis metsaraie kui ka kaevandamise tagajärjel. Hetkel näib, et tööstuse arve on mõeldud kohalikele inimestele, põllumajandustootjatele ja kaluritele. Inglise keeles: “Revealing the widespread potential of forests to increase low level cloud cover” by Gregory Duveiller, Federico Filipponi, Andrej Ceglar, Jędrzej Bojanowski, Ramdane Alkama and Alessandro Cescatti, 15 July 2021, Nature Communications.
DOI: 10.1038/s41467-021-24551-5
Kuidas tuulepargid mõjutavad Euroopa metsandust?
IPCC juhib tähelepanu sellele artiklile, mis puudutab metsalangetust: Climate Impacts from Afforestation and Deforestation in Europe in: Earth Interactions Volume 23 Issue 1 (2019) (ametsoc.org)
Tsiteerin: Mineviku, oleviku ja tuleviku kliima simuleerimisel tuleks arvesse võtta taimestiku muutust.
Samuti: Evapotranspiration increased in response to land use (mainly large-scale re- and afforestation) and climate change in most of Europe. https://hess.copernicus.org/preprints/hess-2018-634/hess-2018-634.pdf
Samuti: The hydrological legacy of deforestation on global wetlands; https://science.sciencemag.org/content/346/6211/844.abstract
Samuti: Icing can Cost Wind Turbines Up to 80% of Power Production: DOI: 10.1016/j.renene.2020.12.014
Windmills heated up the wind farm by 0.7˚C: Steven Sherwood (University of New South Wales, Australia)
Põhiseaduse artikkel 5 nõuab oma ressursside majanduslikku kasutamist; Rahvusvahelised lepingud nagu Läänemere leping – rõhutavad täitmata Euroopa Liidu (edaspidi: EL) õigust ja lubadusi.
Vallad lükkasid KMH planeerimismenetlused tagasi, kuna need ei toimi, saates kõik planeerimismenetlused peaministrile tagasi. Valmistume küsida (EL) kohtult ja (rahvusvahelistelt) poliitikutelt, et hinnata teie planeerimist. Palun teil vastata ja kommenteerida meie argumente tõsiselt. Tänane olukord tutvustab avalikku saladust, et Eesti planeerimine ei ole Euroopa Liidule kohane.
Lõpetuseks.
Palun infomeerige meid nende teemade käekäigust, mis puudutavad nii tuuleparke, kaevandusi, metsalangetust kui ka raudtee-ehitust, et mida, mille eest ja kui palju kompenseeritakse.
MTÜ PUHAS SILMAPIIR
Häädemeestel, 01.09.2021.
UPDATE
| Subject: | RE: Valimised 2021: Häädemeeste valla elukeskkonda ja loodust puudutavad küsimused/ |
|---|---|
| Disposition-Notification-To: | info <info@eestiveski.eu> |
1. MTÜ Rannamänniku kaitseks küsib:
“Kuidas suhtute Liivi lahte planeeritavatesse meretuuleparkidesse? Millised on teie hinnangul mõistlikud tuulikute kaugused, kõrgused ja kogused? Kuidas näete tuuleparkidest tekkiva tulu jagamist valla ja valla elanike vahel?”
See on trikiga küsimus ning soovitame sellele küsimusele mitte vastata.
Kohe selgitame miks ja milles seisneb “trikk”.
Euroopa Liidu seaduste ja reeglite kohaselt peavad tuuleparkide kõrgused kui ka teised näitajad olema teadustööde raames välja selgitatud: https://www.eitapjatuulikutele.site/new-eu-windmill-directive-for-estonina-windfarm-planners/
Kõikide nende näitajate väljaselgitamine võtab julgelt dekaadi kuni valitsus ja energiaettevõte saavad milleski üldse kokku leppida. Seega võib julgelt väita, et järgmised 10 aastat kuuleme, kuidas tuulepark kohe-kohe tuleb (umbes nii nagu Rail Baltica-ga…) ja meenuvad nii Hiiumaa kui ka mitmed Hollandi kohtukaasused.
Muu hulgas sõlmisid ministrid Jānis Vitenbergs ja Taavi Aas vastastikuse mõistmise memorandumi, mille kohaselt peaks projekt valmima 2030.
Allolev skeem selgitab, et kui kaua võtab tuulepargi kavandamine aega:
Allikas: Pondera Consult
Möödunud nädalal ilmus alljärgnev artikkel:
Tsiteerime:
“Tulemused peaksid selguma käesoleva aasta lõpuks ning uuringust lähtudes saab tuleval aastal langetada otsuse, millisesse Läänemere piirkonda tuulepark rajatakse.”
“ELWINDi eelteostatavuse uuringu viivad läbi Eesti ettevõte Hendrikson & KO ning Hollandi ettevõte Pondera Consult.
Selleks analüüsitakse erinevaid ligikaudu 200 ruutkilomeetri suuruseid piirkondi Läänemeres, eeldades tuulikute toodanguks 5-7 megavatti ruutkilomeetri kohta.
Meretuulepargi suuruseks kavandatakse 700 kuni 1000 megavatti ehk aastane toodang peaks olema üle kolme teravatt-tunni.”
Allolev skeem aitab Teil mõista, et kuidas näeb välja tuuleparkide kavandamise protsessiahel:
Allikas: Pondera Consult(https://www.eitapjatuulikutele.site/tuule-pohitoed/)
Täna oleme ahela esimese lüli juures. Aga MTÜ Rannamänniku kaitseks soovitab “hüpata” kohe ahela 7-nda lüli juurde – jättes kõik eelnevad lülid vahele! MTÜ soovitab jätta vahele selle, milles valitsus kokku leppis ja seda on väga palju puudu!
Toome näited, et esimene ahel on asukoha valik ning sealt edasi tulevad tuulenäitajad…
See omakorda näitab, et tahtes tuuleparki tuleb ka tuult vaadata, aga meie pargi asukoht on piiril juba kokku lepitud ning sellisel juhul ükski teine park ei saa selle taha jääda! Miks? Sest iga eelnev “park” püüab tuule kinni! Läänetuul on meretuulepargi jaoks oluline nagu hapnik inimesele. Ja kui tuulepargi taga on omakorda tuulepark, siis seal ei ole enam tuult mida püüda! Kahjuks! :)
Milles seisneb vastutus? Toome hüpoteetilise näite: vald nõustus saja 150m kõrguse tuuliku püstitamisega. Hiljem selgub, et vallaga kokkulepitud mõõtudega tuulepark tekitab elanike jaoks väljakannatamatut müra, siis vald vastutab (tekkivad nõuded saab vallale esitada) ning siis ei ole enam vahet, et kas vallavalitsuse “peakontor” asub Uulus, Tahkurannas, Häädemeestel või Iklas.
Selliste küsimuste “köök” ei asu Häädemeestel. Selliseid küsimusi keedetakse-küpsetatakse Tallinnas.
Me ei soovita inimestel tuuleparkide poolt/vastu hääletada nagu MTÜ (= “energiaühistu”) šarmantsel viisil tahaks.
Kandidaadid, kes soovivad ja soovitavad vältida demokraatlike protseduure ei vääri valimist!
Jälgige oma valimislubadusi ja mis tegelikult sunnib ühte metsa kaitsvat organisatsiooni nüüdseks juba kolmandat korda tuulepargi kompensatsioonist rääkima?! Eestvedajad on valitsusaparaadile liiga lähedal ja siinkohal viitame 1. septembril välja saadetud kirjale.
Nähke ka seda võimalust, et kui tuulepargiga loodetud “roheline unistus” (loe: kompensatsioon) ei saabu, siis rohelise metsa lubadus muutub pruuniks…
Link:https://www.eitapjatuulikutele.site/email-haademeestel-01-09-2021/
2. Milleks tegeleda ainult ühe MTÜ juhatuse tagaaia-metsa päästmisega?
Ainuke tõeline roheline on mets ja igalpool!
Puud koguvad süsinikku 60 eurot tonni CO2 kohta. Euroopa Liit maksab roheluse eest! Häädemeeste vallal on suur potentsiaal saada rikkaks. Unustage tuuleparkide altkäemaksud – tõeline raha ei asu seal!
https://www.eitapjatuulikutele.site/greendeal/
Toetage Jaagupi plaani. (https://www.jaagupi.eu/JAAGUPISADAMAPLAAN.pdf)
See on päris!
MTÜ Puhas Silmapiir
Saatja: Kadri Kallaste <info@rannamannikud.ee>
Date: L, 18. september 2021 kell 13:42
Subject: Valimised 2021: Häädemeeste valla elukeskkonda ja loodust puudutavad küsimused
To: Kadri Kallaste <info@rannamannikud.ee>
Cc: <t.toomas@gmail.com>, <ivar.kaldasaun@gmail.com>, <janek@mobifon.ee>, <anastasy44@gmail.com>, <asoopalu@gmail.com>, Aule Kink <aulekink@gmail.com>, <virgo.vahenomm@gmail.com>, <algis@hbp.ee>, <kirjutaminule@gmail.com>, <luigepuhketalu@gmail.com>, <villad@puistevillad.ee>, <maisepp@gmail.com>, <alar.hunt@mail.ee>, <ivi.kkase@gmail.com>, <helve49@hot.ee>, <kirti00@hot.ee>, <eltonjets@gmail.com>, <aire.kallas@gmail.com>, <viljarraud@mail.ee>, <hansonanne5@gmail.com>, <astridrosenberg20@gmail.com>, <k.muru@hotmail.com>, <peeter.lorents@rmk.ee>, <jaan.parna.001@mail.ee>, <kalevraudkats@hot.ee>, <kynnapaslembit@gmail.com>, <marek.sein@gmail.com>, <saireet3@gmail.com>, <Liia.Paomees@gmail.com>, <ylo.lepik001@mail.ee>, <aumtrans1@gmail.com>, <jaanus.joesalu@mail.ee>, <erikugrupp@gmail.com>, <kalmer@weiss.ee>, <atte@hot.ee>, <anne.kalda@mail.ee>, <argomengel@gmail.com>, <egle.rumberg@gmail.com>, <egle.vutt@mail.ee>, <eiko.kaldoja@gmail.com>, <enely85@gmail.com>, <gerliliiva@gmail.com>, <haldjas128@gmail.com>, <katzeko@hotmail.com>, <indrekkaiste@gmail.com>, <ivoorasmae@hotmail.com>, <janeli.tehver@gmail.com>, <karol.nairis@mail.ee>, <rannakodu@gmail.com>, <lillelohu@gmail.com>, <madis.matas@hotmail.com>, <maialiisa@gmail.com>, <mario.pokasaar@gmail.com>, <saksmerike@gmail.com>, <pillesiitan1@gmail.com>, <reiko.tamm@gmail.com>, <silvernomm@gmail.com>, <teetsuur@gmail.com>, <klain333@hotmail.com>, <grossipuit@gmail.com>, <weissaiand@gmail.com>, <urmas.aava@haademeeste.ee>, <kyllikikiiver@hot.ee>, <marika.kose@mail.ee>, <merli@tuisu.ee>, <tanel@ep-marine.fi>, <kaarel.born@mail.ee>, <antsjarv7@gmail.com>, <harald.kalmet@gmail.com>, <laarents@hot.ee>, <lehtlauno@gmail.com>, <karlloonurm15@gmail.com>, <assomerirand@gmail.com>, <ago.pajuvali@gmail.com>, <vaikesavimartv@gmail.com>, <alo.sinimae@balticvianco.ee>, <viljar.soomre@gmail.com>
Lugupeetud Häädemeeste valla kohalikel valimistel kandideerija,
MTÜ Rannamänniku kaitseks saadab teile Häädemeeste valla elukeskkonda ja loodust puudutavad küsimused. Teie vastustest teeme uudisloo, mida jagame kõigi MTÜ 150+ liikmega ning levitame sotsiaal- ja massimeedias.
Ootame Teie erakonna või valimisliidu üleseid seisukohti 24. septembriks emailile info@rannamannikud.ee.
- Kuidas toetaksite Metsepole kaitseala loomist Häädemeeste – Ikla vana maantee äärsetes riigimetsades, mis sätestab selgelt säästliku ja maastikuhoidliku metsamajandamise viisid ning säilitab põliste luitemetsade ilme ja loodusväärtused? Vt lähemalt https://rannamannikud.ee/kes-me-oleme/metsepole-kaitseala
- Mida teeksite, et välistada Häädemeeste – Ikla vana maantee äärsetes riigimetsades lageraiet (sealhulgas aegjärkset jt uuendusraieid)? Uuendusraie vähendab metsade puhkeväärtust, suurendab kõrvalmetsades tormikahjustuste ohtu, vähendab kohaliku kinnisvara väärtust ning piirkonna populaarsust turistidele.
- Mida teeksite, et Häädemeeste – Ikla vana maantee äärseid riigimetsi majandatakse erivanuste püsimetsadena?
- Kuidas näete piirkonna arengut Häädemeeste – Ikla vana maanteeäärsel alal, et alaliselt säiliks kõrge puhkeväärtusega puistu sel alal?
- Kellega teeksite koostööd/koalitsiooni?
- Kuidas suhtute Liivi lahte planeeritavatesse meretuuleparkidesse? Millised on teie hinnangul mõistlikud tuulikute kaugused, kõrgused ja kogused? Kuidas näete tuuleparkidest tekkiva tulu jagamist valla ja valla elanike vahel?
Rannamänniku kaitseks MTÜ eesmärk on loodusliku mitmekesisuse, liigirikkuse, miljööväärtuste ja puhta ning inimväärika elukeskkonna säilitamine ja parandamine Ikla-Metsapoole-Treimani-Kabli-Häädemeeste piirkonna metsades. MTÜ asutati 2020. aasta sügisel ja sel on üle 150 liikme.
Lugupidamisega
MTÜ Rannamänniku kaitseks Kadri Kallaste https://rannamannikud.ee
UPDATE
APP
Häädemeestel, e-mail
